SUMO STRUKTUUR

Professionaalne sumo koosneb ligikaudu 550 rikishi'st, kes jagunevad 6 liigasse. Kõrgliigasse nimega makuuchi kuulub 42 tippmaadlejat. Makuuchi järk on tavaliselt meedias enim kajastatud ning saab seetõttu kõige rohkem tähelepanu. Kuna makuuchi näitab parimatest parimat, keskendub sumotalk.com samuti rohkem selle liiga rikishi'dele. Paremuselt teise liiga nimetus on juryo. Juryo koosneb 28 rikishi'st.  Kahe kõrgema – makuuchi ja juryo - liiga rikishi'sid kutsutakse sekitori'ks. Sekitori'd on kergesti äratuntavad tänu oma värvilisetele mawashi'dele (vöödele) ja juuksekrunnidele, mis on ginko lehe sarnaselt seatud. Sekitori’d saavad enda teenistusse ka tsukeibito, madalama järgu maadleja, kes on teenindaja rollis, täites kohustusi nagu sekitori esemete kandmine, treeningute ajal higi pühkimine ning üldiselt oma ülemuse iga soovi täitmine. Sekitori staatuse saavutamine on iga rikishi esimeseks suuremaks eesmärgiks.  Kolmas liiga kannab nime makushita. Sellesse liigasse kuulub 120 rikishi't, kes kõik võitlevad, et saada juryo'sse ning seejärel sekitori'ks.
Neljas liiga on sandanme ning sinna kuulub ligikaudu 200 rikishi’t.  Viies on jonidan, mis koosneb ligikaudu 260 rikishi'st.  Kuues ning viimane liiga on jonokuchi, kuhu kuulub umbkaudu 80 rikishi’t.

Kui professionaalsesse sumosse lisandub uus rikishi, astub ta sporti tavaliselt 16-aastasena ning võtab oma koha madalamas, jonokuchi liigas. Mõned edasipürgivad rikishi'd otsustavad professionaaliks saamist ette võtta hiljem kui 16-aastasena, arendades oma sumo tehnikat põhi- ja keskkoolis ning ülikoolis. Ülikooli lõpetanuna võivad nad oma profikarjääri alustada makushita 15. tasemel, seda juhul, kui nende saavutused amatööriperioodist selle järgu jaoks piisavad on. Selleks, et rikishi sumo järkudes tõuseks, on vaid üks viis: võita enamus raunde suuremates turniirides. Peamised turniirid, nimega hon-basho (või lühidalt basho) toimuvad kuus korda aastas, paaritu numbriga kuudel. Hon-basho kestab 15 päeva ja seda kuu keskel, alates pühapäevast ja lõppedes pühapäeval kaks nädalat hiljem. Kahe kõrgema liiga rikishi'd võistlevad turniiri igal päeval, samal ajal kui nelja madalama liiga rikishi'd võistlevad vaid seitsmel päeval viieteistkümnest. Madalama liiga rikishi'd maadlevad vastastega, kellel on samad tulemused nagu neil endal. Näiteks kui rikishi A on peale esimest viit raundi seisus 2-3, siis tema vastaseks saab rikishi, kellel on sama tulemus. Sel moel ei saa rikishi tippu tõusta vaid nõrgemaid vastaseid võites. Iga liiga jõuab turniiri lõpuks ühe liidrini. Et saada madalama nelja liiga võitjaks, peab rikishi tavaliselt võitma kõik seitse raundi. Kui kaks või enam rikishi't on turniiri lõpuks viigiseisus, määrab võitja play-off. Mis puutub aga kahte kõrgemasse liigasse, siis kroonitakse võitjaks rikishi, kellel on turniiri lõpuks parim tulemus. Kui kaks või enam rikishi't on 15. päeva lõpuks viigis, toimub ka neile play-off, mille käigus selgub võitja. Minna 15-0 võiduni kahes kõrgemas liigas on väga raske, kuigi seda on saavutatud.

Spordi kõrgeim liiga, makuuchi, koosneb erinevatest astmetest. Kõrgeim aste, mille rikishi saavutada võib, on yokozuna, ehk Suur Meister. Selleks, et seda taset saavutada, peab rikishi võitma kaks järjestikust suuremat turniiri. Keskmiselt jõuab yokozuna järguni vaid 1 igast 1000 rikishi'st. Spordiajaloos on seda saavutanud vaid 69 rikishi't. Yokozuna staatus on sumo suurim eesmärk, millega kaasneb kõigi sumoga seotud inimeste jäägitu austus.

Yokozuna'le eelneb ozeki. Reeglina peab rikishi selleks, et ozeki taset saavutada, võitma 33 raundi kolme järjestikuse turniiri käigus, olles sanyaku tasemel (seletus järgneb all). Tavaliselt on igas ajajärgus 3-5 ozeki't ja reeglina on igal ozeki’l saavutatud vähemalt ühe turniiri võit.

Ozeki’st allpool on sekiwake ja komusubi järgud vastavas järjekorras. Need kaks järku kannavad nimetust sanyaku, mis otse tõlgituna tähendab kolm ülemist kihti (eelnevalt klassifitseeriti ozeki sanyaku'ks). Tavaliselt on iga suurema turniiri jaoks 2 sekiwake't ja 2 komusubi't, ülejäänud rikishi'd makuuchi liigast kannavad nimetust maegashira ja asuvad 1.–15. või 16. tasemel vastavalt nende etteastetele eelnevatel turniiridel. Siinkohal peab märkima, et kõik sumo liigad ning järgud jagunevad Ida ja Lääne gruppidesse. Näiteks juryo liigas olevaid 28 rikishi't ei liigitata 1-28 tasemeks, vaid jagatakse kahte gruppi. Ida ja Lääs ning igas grupis liigitatakse rikishi’d 1-14. Ida gruppi peetakse prestiižsemaks.

Juryo kaks parimat rikishi't saavad 1 järgu Ida ja 1 järgu Lääne grupis. Ida-Lääne aspekt sumos on teglikkuses suhteliselt vähetähenduslik; määrates peamiselt vaid seda, mis poolelt rikishi enne igat raundi ringi siseneb. Iga rikishi kuulub talli ehk sumobeya'sse. Tall võib koosneda 3-20 rikishi'st (kindel reegel siin puudub), kes kõik kindlat astet omavad. Madalama astme rikishi’d elavad tallis kogu aja. Just siin saavad nad oma treeningu ning panevad selle ka praktikasse. Igal tallil on isand ehk shisho, kes on ise kunagi rikishi olnud.
Shisho juhib kogu päevaseid tegevusi ning hoiab silma peal iga rikishi arengul, kes tema tallis on. Samasse talli kuuluvad rikishi'd ei võitle suurematel turniiridel kunagi üksteise vastu.

allikas: http://www.sumotalk.com/

Tõlkis: Merle Johnson

Written by :

Merle Johnson

 

Kommentaarid: