Sumo omapära ja eelis paljude spordialadega võrreldes on see, et reeglid on üldiselt väga lihtsad ning igaühele
arusaadavad ja neid on suhteliselt vähe, mille tulemusena on matshi vaatamine nauditav ka inimesele, kes esimest korda elus sumoga kokku puutub.
Sumomatsh e. bout toimub trapetsikujulisel kõrgendil, mille peal on 4.57-meetrise diameetriga ring ning kõrgust on sellel umbkaudu 0.8 meetrit maapinnast. Seda suurt savist moodustist, kogukaaluga umbes 30 tonni, kutsutakse dohyo. Dohyo on pealt kaetud peenikese liivaga. Ring on ääristatud umbes 8 cm kõrguse riisikõrtest punutisega tawara. Iga turniiri e. basho jaoks tehakse uus ring. Viis musta kimonosse riietatud kohtunikku e. shinpan'i istuvad dohyo ümber maas ringis. Need kohtunikud on endised sumomaadlejad e. rikishid. Peakohtunik e. gyoji on väga silmatorkavas kimonos ning seisab dohyo äärel ning juhatab bouti. Bouti lõpus osutab gyoji võitjale. Kui bout oli väga tasavägine võib ükskõik kes viiest kohtunikust parandada peakohtuniku otsust. Sellisel juhul kutsutakse kõik kohtunikud peakohtuniku juurde, nimetatakse seda moni-ii, dohyo keskele ning otsustatakse koos bouti saatus. Tänapäeval kasutatakse videokordust, et täpselt selgitada bouti võitja.
Sumomaadleja e. rikishi on matshi kaotanud juhul, kui dohyot puudutab ükskõik mis kehaosa peale jalataldade või ta lükatakse-heidetakse ringist välja. Keset ringi on kaks valget joont mida hüütakse shikirisen. Need on stardipositsioonid võistlevatele rikishitele. Kui peakohtunik annab rikishile signaali võitluseks, siis mõlemad maadlejad kükitavad oma joone taha, näod üksteise poole. Kui mõlemad rikishid panevad rusikas käed shikiriseni peale või selle taha vastu maad, matsh algab. Tachi-ai ehk avarünnak on väga tähtis komponent matshis, millega võib saada otsustava eelise vastase üle ning hea haarde.
Bouti ajal võib rikishi kasutada ükskõik millist tehnikat või võtet, välja arvatud vastase juustest tirimine, vastase löömine rusikas käega, vastu kõrvu löögid, vastase kägistamine (kuigi lahtise käega kõrist lükkamine on lubatud) või vastase vöö e. mawashi haaramine "õrnast" kohast. Rikishid kasutavad enamasti bouti ajal erinevaid tehnikaid, samas võib enamustel juhtudel rikishi stiili klassifitseerida ühest kahest: oshi-zumo e. maadlejale meeldib vastast ringist välja lükata ning yotsu-zumo e. maadlejale meeldib saada vööhaare ja vastane sellega ringist välja heita. Parimad rikishid on ühtemoodi head mõlemas stiilis.
Iga bouti e. matshi lõpus kuulutatakse välja võidutehnika e. kimarite, et anda pealtvaatajatele teada, mis meetodit kasutati vastase võitmiseks. Kuigi ametlikke võtteid on üle 60-ne, kasutatakse regulaarselt kõigest 12 tehnikat. Suure tõenäosusega kõige parem eelis, mille vastase üle võib saada, on see, kui haarata vastase vööst ümber tema, hoides sellega vastase käed haarde sees ja vastu tema keha. Seda tehnikat hüütakse uwate ehk väljastpoolt haare. Väljastpoolt haaret hoides rikishi enamasti kas heidab oma vastase vastu maad (uwate-nage) või kasutab oma positsiooni selleks, et vastane ringist välja suruda (yorikiri). Sumo fännina aitab tehnikate äratundmine ja nende vahet tegemine väga palju elavdada ja parendada sumokogemust.
Võtete nimed on enamasti liitsõnad, mis ühendavad omas kahte või rohkemat tehnikat, et kirjeldada võimalikult täpselt võidu toonud liigutust. Siin on mõned enamlevinud komponendid võtetes:
oshi - küünarnukid kõverdatult lüke
uwate - väljastpoolt vööhaare
otoshi - mahaheide
tsuki - küünarnukid sirgelt lüke
shitate - seestpoolt vööhaare
hineri - pööre
yori - surumine või tõukamine kaalu kasutades
kiri - väljasurumine
k/gake - komistama sundimine
okuri - ringist välja heitmine/viskamine
nage - heide
dashi - ringist välja heitmine/viskamine
soto - väljas
taoshi - vastu ringi heide
Võtete animatsioonide eest täname Argo Heinmaad.
Kommentaarid: